Tartu lahing (1944)

See artikkel on 1944. aasta lahingutest; 1234. aastal toimus Emajõe lahing

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (September 2018) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Tartu lahing
Osa Teise maailmasõja Idarinde lahingutest Eestis
Emajõe soised kaldad ja Võrtsjärv.
Toimumisaeg	3. august – 17. september 1944
Toimumiskoht	Kagu-Eesti
Tulemus	Nõukogude võit
Territoriaalsed muudatused	Kagu-Eesti langemine Nõukogude vägede kätte
Osalised
Saksamaa Armeegr Narva: Võitlusgrupp Wagner 11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland" väeosad 47. Relva-SS Grenaderirügemendi II pataljon 45. Relva-SS Grenaderirügemendi I pataljon 46. Relva-SS Grenaderirügemendi I, II ja III pataljon 207. julgestusdiviisi 94. julgestusrügement ja 1. Eesti Piirikaitserügement 5. Eesti Piirikaitserügement II armeekorpus Nõukogude Liit 3. Balti rinde: 67. armee[1] 116. laskurkorpus 291. laskurdiviis 86. laskurdiviis 376. laskurdiviis 128. laskurkorpus 44. laskurdiviis 86. laskurdiviis 326. laskurdiviis 14. kindlustatud rajoon 1. löögiarmee[2] 118. laskurkorpus 12. kaardiväe laskurkorpus 123. laskurkorpus 54. armee (Läti suunal) 14. õhuarmee
Väejuhid või liidrid
Ferdinand Schörner (Väegrupp Nord) Jürgen Wagner (Võitlusgrupp Wagner) Wilhelm Hasse (II armeekorpus) Hans Gollnick (XXVIII armeekorpus) Ivan Maslennikov (3. Balti rinne) Vladimir Romanovski (67. armee) Nikanor Zahvatajev (1. löögiarmee) Ivan Fedjuninski (2. löögiarmee)
Jõudude suurus
65 000 sõdurit (Kagu-Eestis 10. augustil) 272 800 sõdurit (Kagu-Eestis 10. augustil) 345 500 sõdurit (Kagu-Eestis 14. septembril) 300 soomusmasinat 2569 suurtükki (Suure Emajõe joonel 17. septembril)
Kaotused
? 71 806 sõdurit, neist 16 292 taastumatute kaotustena 10. augustist 6. septembrini 1944.

Tartu lahinguks loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944. aasta augustis ja septembris, sealhulgas ka Kärevere ja Tamsa lahing. Vahel peetakse selle osaks ka Meerapalu lahingut. Tartu lahingut on nimetatud ka Tartu rinde lahinguteks või Emajõe lahinguteks. Nõukogude vägede taktikaline eesmärk oli lüüa Saksa 18. armee ja vallutada Tartu. Nende strateegiline siht oli Mandri-Eesti kiire hõivamine. Nõukogude peastaap kavandas jõudmist Liivi laheni ja armeegrupp Narwa lõksu püüdmist.^[3] Saksa vägedes olid eesti mobiliseeritud, keda motiveeris Eesti Vabariigi taassünni võimalus.^[4]

Kiiruga Tartu alla paisatud üksustest komplekteeritud võitlusgrupp Wagner suutis Nõukogude armee edasitungi vaid aeglustada, mitte peatada. Nõukogude 16. üksik tankibrigaad hõivas Kärevere silla ning suundus Voldi poole, lõikamaks Saksa võitlusgruppi ära ülejäänud armeegrupp Narwast. Samal ajal 25. augustil vallutasid neli laskurdiviisi ägedais tänavalahinguis Tartu. Soomepoistest moodustatud 46. rügemendi III pataljon koos 37. ja 38. Eesti politseipataljoniga ning Hyazinth von Strachwitzi tankisalgaga purustasid 30. augustiks ohtliku Voldi tankikiilu ja vallutasid tagasi Kärevere silla (Kärevere-Voldi lahing). Võitlusgrupi Rebane ja Saksa üksuste poolne Raadi sillapea likvideerimiskatse 4.–6. septembril jäi edutuks.

Üle Lämmijärve toodi 5.–11. septembril rindele Nõukogude 2. löögiarmee. Pealetungil Riiale ründas Nõukogude 3. Balti rinne 14. septembril Valga-Võrtsjärve lõigus Saksa XXVIII armeekorpust, kuhu kuulusid ka kohalikud Omakaitse pataljonid. Ägedates lahingutes hoidsid Saksa ja eesti üksused rinnet, nurjates Nõukogude vägede plaani armeegrupp Narwa kotti võtta. Saksa väejuhatus otsustas Eesti maha jätta, käivitades 16. septembril taandumisoperatsiooni "Aster". Järgneval hommikul murdis Nõukogude 2. löögiarmee Emajõe rindest kogu ulatuses sügavalt läbi, alustades Tallinna pealetungi.^[5]